Muuseumi üks põnevamaid eksponaate on 17. sajandist pärit „Rootsi kuninga tool“, millel on istunud Karl XII.
Legendi järgi oli Tallinna Püha Miikaeli kloostrikirikusse valmistatud Karl XII külastuse tarbeks eriline kuninga troonile sobiv iste, kas uhke troon või avaldas teismelisele kuningale sügavat muljet tema auks kogunenud niivõrd suur rahvahulk, ometi olevat Karl XII öelnud, et "jumala ees oleme kõik võrdsed" ning istunus sellele tavalisele kirikutoolile. Rahva kogunemine palvepäevale enne Narva lahingut, oli Jumalalt abipalumiseks et toetada teismelist kuningat ja nurjata Peeter Suure plaani uue venemaa pealinna rajamisest eestimaaranda. Oluliseim lahing eestimaa rahva püsimajäämiseks Narvas 1700 võideti noore Karl XII juhtimisel ja tänu Jumala antud lumetormile, mis nurjas Vene armee võime.
Karl XII täielik tiitel: „Karl, Jumala armust Rootsi kuningas, gootide ja vendide kuningas, Soome suurhertsog, Eesti ja Karjala hertsog, Ingeri isand, Breemeni, Verdeni ja Pommeri hertsog, Rügeni vürst, Wismari lord, Reini pfaltskrahv, Baieri hertsog, Zweibrücken-Kleeburgi krahv, samuti Jülichi, Cleve ja Bergi hertsog, Waldenzi, Spanheimi ja Ravensbergi krahv ning Ravensteini lord.“
Magna Carta (ladina 'suur paber') ehk Magna Carta Libertatum (sõna Carta asemel on kasutatud ka sõna Charta) on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu. Magna Carta määrab, et ükski isik, ei kuningas, aadlik ega lihtne kodanik ei saa olla üle seadusest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Dokumenti täiendati aastatel 1216, 1217 ja 1225. Magna Cartat on hiljem korduvalt uuendatud. Seda tegid nii Tudorite kui Stuartite dünastia. See mõjutas tugevalt Inglismaa ja pärastpoole teiste riikide, eeskätt Ameerika Ühendriikide seadusandlust. Seetõttu on see üks olulisimaid dokumente demokraatia ajaloos. Mitmed tänapäeva kodanikualgatuse ja inimõiguste grupid (näiteks Montana Freemen) on võtnud Magna Carta oma tegevuse aluseks.