Liigu edasi põhisisu juurde

Laager NOOR KALUR

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

Rannaelanike elustiili tutvustav laager on hariva iseloomuga, emotsionaalseõppe vormis, korraga kuni 20 õpilasele kestvusega 2 kuni 5 päeva. Laagri eesmärgiks on tutvustada mereökoloogiat, käitumist merel ja rannas, kalanduse ja merenduseajalugu, rannakalapüüki, käitumist ujuv-vahenditega, ohutustehnikat ja eneseabi merel, merel kasutatavate kalapüügivahendite käsitlemist ja parandamist; sissejuhatus ravimtaimedesse, tutvumine floora ja faunaga, kalade püüdmine ja toiduvalmistamine. See tähendab, et aastate jooksul lihvitud laagritegevused on nüüd kõigile soovijatele kättesaadavad.

Kapteniküla programm

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

Lasteprogramm tutvustab õpilastele loodusmatka kaudu Lahemaa rahvuspargi pärli, Käsmu poolsaart. Metsas on kivikülv ja suured rändrahnud, neeme tipus näeme Vana-Jüri rändrahne ja Kuradisaart, kaugemal hakkab silma Mohni saar plinkiva majakaga. Metsamatka ajal jälgime oma asukohta kaartil, jälgime päikese asukohta, meie liikumise suhtes, märgime oma teekonna kaardile ja kasutame kompassi.

Paadikuur

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

2024 aastal sai korrastatud õuealal olev kuur - eksponeerime seal H: Sandströmi ajaloolist Lahemaa kalapaati, hulgaliselt rakendatud võrku, seal on enam kui tavalises paadikuuris püügivahendeid, muid randlase elus olulised tarbeesemed, mis võrgukuuri kliimas on seni ajahambale vastu pidanud. 

 

Pastelde õpituba

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

Lasteprogrammide kõrval on väga populaarne Aarne Vaigu pastelde tegemise õpituba. Paljud rahvatantsu huvilised on siin õpetuse järgi endale ise pastlad valmistanud. Aarne on tuntud pastlategija. Sageli kutsutakse teda pastelde valmistamise õpitubadesse juhendama. Kui huvi on saab õpituba teha ka Käsmus, siin on kõik materjalid ja töövahendid käepärast. Paras grupi suurus on 10- 20 inimest. Tavaliselt võtab endale ühe paari valmistamine aega umbes 6 tundi. Sageli on soovijad kas rahvakultuuri õppivad üliõpilased või erinevad rahvatantsurühmad.

Galerii

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

Galeriitoas on eksponeeritud Lutheri mööblit, eesti kunsti, erinevaid laevamudeleid, silatorkavamaid eksponaate on faksiim Atlas des Großen Kurfürsten (Mauritiuse-Atlas) 1665 aastal ilmunud maailma suurimast atlasest on 1971 aastal tehtud maailma raamatumessile poole võiksemad koopiad maailma suurimatele raamatukogudele, kokku 700 eksemplari, üks neist sattus Rootsi oksjonile, kust muuseum selle omandas. Tegu siis 25 kg kaaluva pikem külg 805 mm. Pikad tekstid eri keeltes palju infot ka meie alade ja kultuuri kohta, head merekaardid.

Vaatetorn ja jäljeõppeplats

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

Vaatetorn, mis alati kõigis vanuses, eriti lastele meeldib ja ronimiseks sobib, on 15 meetri kõrgune remonditud nõukogudeaegne piirivalvetorn – kõrgus on inimesi ikka meelitanud. Sealt ei lahkunud valvel olev sõdur 50 aasta jooksul ööl ega päeval – lakkamatult jälgiti, et eestlased Nõukogude Liidust vehkat ei teeks. Vaatetorn on remonditud heade inimeste abiga, lisaks ehitusmeistrile trotsisid kõrguse kartust ka põlised Käsmu inimesed Kalle Jüriska ja Martin Laulik. 2021 on vahetatud kõik vaateplatvornid ja tehtud värvimistööd.

Kapteniprouatuba

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

Saalitoast edasi avaneb külastajale kapteniproua elu- ja magamistuba. Sinna on kogutud erinevat kohalikku elu- ja magamistoa mööblit, tarbeesemeid, maale ja käsitööd. Püüan seda sisustada nii, nagu võis välja näha üks elutuba Käsmu kapteni majas. Seal on ka proua magamistuba, mis on otsast otsani naiselik. Olen mõelnud, et Käsmut on pisut vale nimetada ainult kaptenite külaks. Käsmu oli tegelikult kaptenite naiste küla, mõnikord kurvemalt öeldes ka leskede küla. Mehed olid ju pea terve aasta merel ning koju pere juurde jõudsid kaptenid reeglina alles jõuluks.

Asu jälgima