Toimetised nr 3
Artiklid käsitlevad Eesti Vabariigi loomist, Kalanduskooli tegevust Käsmus, rootlaste kullaotsimis teemad ka meremeeste jutustusi Käsmu minevikust ning lugu purjetaja N. Vekšini kohta.
Toimetised nr 2
Artiklid käsitlevad Käsmu Merekooli õpetaja ja kaugsõidukapteni Rudolf Valteri elu ning poegade Ahto, Jarilo, Kõu ja Uku meremeheks sirgumist ja nende ookeaniretki.
Toimetised nr 1
Artiklid käsitlevad Käsmu merekooli, Delingshausenite perekonda ja purjeregatte Käsmus, lähemalt ka Eestimaa Merejahtklubist.
Johannes Männikson 1898 - 1970
Ligisõidutüürimees
Paujaagu talu
Sündis 22.12.1898. Lõpetas Käsmu Merekooli ligisõidu tüürimehena 1919.a. Sõitis KLO auriku "Lenna" peal 1928-1930 vanem madrusena (edasine saatus teadmata, 1960-ndatel kohatud Käsmus).
Armand Pilvet (Piibemann) 1911 - 1942
Kaugsõidutüürimees
Klaukse talu
Sündis 1911. Käsmu merekooli lõpetas I klassi (ligisõidu tüürimehe kutse). Kaugesõidu tüürimehe kutse sai Julius Teäre Kuressaare merekoolist. Oli Eesti auriku „Nautic“ I tüürimees 1940. a talvel, kui laev Inglismaalt tulles söelastis keset Nordi merd ära vajus. Oldi päästepaatidega merel üle nädala, kuni Norra kalalaev nad leidis. Külm võttis tal jalad. Surnud 1942. On maetud Rotterdamis.
Tõnikse
Tõnikse talu kuulub Käsmu põlistalude hulka, talu nimi tuleneb esimesest teadaolevast peremehe nimest. Kolmandas Põhjasõja järgses Virumaa adramaade revisjonis 1732. a. on "Tönnise" talu peremeheks märgitud Tönnise Jaak. Järgmises 1744. a. revisjonis on Tõnikse talu peremeheks Tõnikse Jüri, Jaagu poeg. Jaagul on veel 1730 sündinud poeg Juhan, kellest saab hiljem "Mäe" talu peremees. 1782.a. revisjonis on talu peremees Tönnise Tönnis (40) (õ täht on sakspäraselt ö) peale tema elavad talus veel naine Mai (46), Jüri (21), Ello (24), Leno (18), Jack (8), Ann (16), Tio (12). 1795.a.
Käsmu järve / Liivranna
Liine Lillemaa kirjutab, II perekond Järvel kohta, et ennem oli Järvel vana suitsutare. Esimeseks elanikuks märgib Joonas (1838) tema naine Leenu (1840). Käsmu Järve / Liivranna seostatakse Sooman perekonnaga. Kapten Joosep Sooman (1864-1922) perre sündinud kolmest poisist sirgusid KLO kaptenid Artur Sooman, Oskar Sooman, Verner Sooman. Talus elas ja ehitas uue elumaja 1937 kapten Artur Sooman oma abikaasa Herta Elfridega. Muuseumis on säilinud on Arturi ja Herta kirjavahetus.
Vaabu
Liine Lillemaa kirjutab, et Vaabu vana maja oli põiki merepoolse tänava ääres, väike suitsutare, esimesed elanikud 1813 Vabu Hansu tütar Kai. Kapten Aleksander Männik 1878-1918 ehitas Vaabule uue elumaja (fotol), perre sünnib viis last. Neist kolm surevad noorelt. Peale Aleksandri surma elab talus tema abikaasa Marie Männik (Schneider) 1886-1982 lesena 64 aastat. Vanem ütar Alice Putnik (Männik) 1910-1987 abiellub Lemuselja tallu perenaiseks, sõja ajal emigreerub perega Göteborgi. Noorem tütar Ellinor Vaik (Männik) 1915-1998 ja tema lapsed Aarne, Reet ja Peeter on talus veetnud kõik suved.
Pällu
Pällu (Pällo) asutatud enne suurt Põhjasõda, selliseid talusid on Käsmus neli. Esimene peremees Pällu Mart, Hansu poeg sündinud 1683 Palmse Mõisas sulase peres. Surnud Pällu talus 1751 aastal. Pällu Juhan, Juhani poeg 1788-1838 on esimene Prun. Pruunid elasid Pällul üle 140 aasta. Pällu talu Pruunid on esivanemad Laurimäe, Paujaagu, Tamperi, Pikapõllu, Ässa, Uustalu ja Aadami Pruunidele. Kai Juhani tütar Pruun sündinud 1819 ja surnud 1888 abiellub Jüri Aadu poeg Suksdorfiga, kellest saab Pällu talu peremees 1869 aastal, peale Kai isa Juhani surma.
Fuajee
Fuajees on Eesti Vabariigi tekkelugu käsitlevad stendid ja valik vanu merekaarte, ka Käsmu laevaomanike aurulaevade fotod. Klaasvitriinis on eksponeeritud põnevamad arheoloogilised juhuleiud peamiselt Haljala vallast. Uudistada on Neugrundi meteoriidikraatrist välja lennanud tükk eestimaist graniiti (Bretša) ja huvilistele ka asja seletav infomaterjal. Välja on pandud signaallippud, merepäästelipp ja muuseumile perekond Tähe poolt annetatud Eesti sõjalaeva „Lennuk“ ahtrilipp, mis oli antud suveniiriks laevastiku vanem-allohvitser Villem Lepikule, enne ristleja müüki Peruu riigile.